Metskitseteemaline sallinõel
150,00 €
Mul on suur nõrkus õhuliste villaste sallide vastu, nad on korraga nii maalähedased kui ka õrnad ja villane sall on nii mõnigi kord toetanud mind rasketel hetkedel - hoides mul õlgade ümbert kinni. Seetõttu on ka sallinõeltel minu loomingus eriline koht.
Seekord käis mu sallinõelast üle metskits. Neid siinkandis ikka jagub ja talvel jalutab neid ka minu kodutänavas. Väga võluv on öösel sadanud lumelt leida mitme kitse jälgi... suunaga naabrite õunaaeda. (Ärge naabritele rääkige, eks!)
Algul, kui ma neid jälgi märkasin, siis tundusid nad olevat tillukese kabja omad. Ometi jäi sellest mulle hinge midagi kripeldama, nagu oleksin ma poolikut tööd teinud. Kui jälle võimalus tekkis, uurisin jälgi tähelepanelikumalt. Ei ole kabi, sõrg on! (See on pildike sarjast "Kuidas endine linnainimene maal elamist avastab".)
Tegin sallinõelale matistatud pinna. Läikiv pind on kaunis küll, paraku on hõbe niivõrd pehme, et hakkab kohe kraapsusid koguma.
Ja nii nagu mu omaaegsetel kõrvarõngastel ja sõrmusel - ka nüüd on kiviks sammalahhaat. Sammal! Mets! Metskits!
Iga kord, kui ma mõnd suuremat tööd teen, siis oigan justnimelt lõpus, kui puhastama peab. See on suurt kannatlikkust nõudev osa ja nii mõnigi kord tekib tahtmine kõik nurka visata. Ka seda tööd puhastasin "kõigest" kolm tundi. Lõpuks olin küünarnukkideni poleerimispasta sodi täis ning silmnägu oli must, välja arvatud see osa, mida kaitseprillid katsid. Ilu nõuab ohvreid...
Aga parim osa tuli kõige lõpus. Olete kunagi hambaorgiga kitsepabulate vahelt poleerimispastat välja urgitsenud?
Materjal: hõbe 925
Kõrgus: 3.1 cm
Laius: 4.2 cm
Kivi: sammalahhaat
Seekord käis mu sallinõelast üle metskits. Neid siinkandis ikka jagub ja talvel jalutab neid ka minu kodutänavas. Väga võluv on öösel sadanud lumelt leida mitme kitse jälgi... suunaga naabrite õunaaeda. (Ärge naabritele rääkige, eks!)
Algul, kui ma neid jälgi märkasin, siis tundusid nad olevat tillukese kabja omad. Ometi jäi sellest mulle hinge midagi kripeldama, nagu oleksin ma poolikut tööd teinud. Kui jälle võimalus tekkis, uurisin jälgi tähelepanelikumalt. Ei ole kabi, sõrg on! (See on pildike sarjast "Kuidas endine linnainimene maal elamist avastab".)
Tegin sallinõelale matistatud pinna. Läikiv pind on kaunis küll, paraku on hõbe niivõrd pehme, et hakkab kohe kraapsusid koguma.
Ja nii nagu mu omaaegsetel kõrvarõngastel ja sõrmusel - ka nüüd on kiviks sammalahhaat. Sammal! Mets! Metskits!
Iga kord, kui ma mõnd suuremat tööd teen, siis oigan justnimelt lõpus, kui puhastama peab. See on suurt kannatlikkust nõudev osa ja nii mõnigi kord tekib tahtmine kõik nurka visata. Ka seda tööd puhastasin "kõigest" kolm tundi. Lõpuks olin küünarnukkideni poleerimispasta sodi täis ning silmnägu oli must, välja arvatud see osa, mida kaitseprillid katsid. Ilu nõuab ohvreid...
Aga parim osa tuli kõige lõpus. Olete kunagi hambaorgiga kitsepabulate vahelt poleerimispastat välja urgitsenud?
Materjal: hõbe 925
Kõrgus: 3.1 cm
Laius: 4.2 cm
Kivi: sammalahhaat